« Tagasi artiklite juurde

See särasilmsus, mis kaasneb pingelise ning sageli pea et kontimurdva tööga on tõesti inspireeriv.

Võtke vastu, suurima pühendumusega naine, Meelika Jürisaar.

Eesti Noorteühenduste Liit on ainus noorteorganisatsioone ühendav katusorganisatsioon Eestis. ENL räägib kaasa noori ja noorteorganisatsioone puudutava seadusandluse kujundamisel, seisab noorteorganisatsioonide suurema ja läbipaistvama rahastamise eest ning arendab liikmesorganisatsioone erinevate koolitusprogrammide läbiviimisega. Tegeleme  ühiskonna paremaks muutmisega, lähtudes eelkõige noorte huvidest, sest tihtipeale jäävad noored meie praktikas otsustusprotsessidest kõrvale hoolimata sellest, et nad elavad samas elukeskkonnas, et nende käes on tõepoolest tulevik ja et neil on ka huvi oma kooli, kodukoha, Eesti või Euroopa elu suunata.

Mis on ENLi eesmärk, kuidas toimub noorteni jõudmine, kuidas noored teieni jõuavad?
ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda, esindada liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas. Ehk siis - noor on Eesti jaoks oluline ressurss ja selleks, et noorest kasvaks täisväärtuslik ühiskonnakodanik, peab võimaldama noorele osalust otsustusprotsessides. Noore roll ei ole ainult koolis ja trennis käia, sest ühiskonnal on vaja inimesi, kelle missioon ei piirduks ainult töölkäimise ja oma pere eest hoolitsemisega. Sellised kodanikud ei teki iseenesest või vanusenumbri muutumisega. Kodanikuks peab kasvama ja nagu paljude asjadega elus - mida varem harjutamisega alustada, seda parem. Kuna ENLi kuuluvad MTÜd ehk siis noorteorgnaisatsioonid, arendame meie noori läbi meie liikmesorganisatsioonide. Küll aga korraldame aeg-ajalt projekte ka neile noortele, kes tingimata noorteühendustesse ei kuulu.

Kuidas me noorteni jõuame? Eks ikka dialoogiga, neile vajalikke üritusi korraldades, neilt arvamust küsides ja nende teemadesse sisseelades. Loomulikult on meil omad kommunikatiivsed meetodid ja turunduslikud tegevused, aga MTÜ-des ei ole selleks kunagi liiga palju raha. Lähtume loovusest ja püüame kasutada võrgustikku. Noored jõuavad meieni kas läbi oma organisatsioonide, sõprade soovituste või aeg-ajalt ka läbi meedia ja kampaaniate. ENLil on aeg-ajalt tegevusi koolides ja kuna me ise loome võrgustikke (näiteks maakondlikke noortekogusid - www.noortekogud.ee), siis meie tehtud töö resultaat on aktiivsed ja särasilmsed noored, kes tahavad midagi valdkonnale ka tagasi andsa. 

Millised on olnud olulisemad projektid, mis on tulemas?
ENLi jaoks on oluline tõsta noorteorganisatsioonide kvaliteeti ja selle nimel oleme tööd teinud nii koolitustesarjaga kui ka näiteks käsiraamatuga "Enesehindamise käsiraamat noorteühendustele". Oluline on, et noorteorganisatsioonide liikmed hindaksid ise oma organisatsiooni kvaliteeti, tugevusi ja nõrkusi. Taoline käsiraamat sisaldab lihtsamaid ja keerukamaid ülesandeid ja harjutusi, mille abil on strateegiline juhtimine paremini korraldatav. ENL on välja andnud ka noorteuuringuid (näiteks avaldanud uuringu noorsootöö rahastamise kohta kohalikes omavalitsustes). Panime käima ka noorsootöö andmebaasi, mis annab pildi igast Eesti nurgast ja sealsest olukorrast noorsootöös alates rahastusest lõpetades noortekeskuse olemasoluga. 

Tuntumad projektid on olnud ENLi osalusprojekt, mis tõi Eestisse esimese metroo (osale.enl.ee). Osalusprojekti raames loodud osalusmetroo ja osalussimulatsioonid näitavad noortele missugused on tema võimalused oma elukeskkonna arengus kaasa lüüa. Osalusmetroo formaat näitab kiirelt ära erinevad osalusvõimalused alates õpilasfirmast ja projektides osalemisest lõpetades valimistel kandideerimisega. Osalusmetroo formaadi võttis meilt üle ka Soome noorteühenduste katusorganisatsioon Allianssi (www.alli.fi). 

Varivalimised (varvalimised.ee) on projekt, mis põhjustas paraja skandaali, kuigi see ei olnud kunagi ENLi huvides. Varivalimised toimusid 5.-8. oktoobrini Tallinnas ja Tartus ning pakkusid võimaluse kohalike valimiste eel noortel simuleerida valimisprotsessi. Osaleda said noored alates 14. eluaastast 15 Tartu koolis ning Tallinnas valimispunktides Eesti Rahvusraamatukogus ja varivalimisbussides. Algselt pidi ka Tallinnas projekt aset leidma koolides, kuid Tallinna Linnavalitsus loobus oma toetusest vähem kui kuu enne projekti algust, millele järgnevalt taganesid koolid oma koostööst. ENL on apoliitiline organisatsioon ja seda oli ka varivalimiste projekt - tegemist oli kodanikuharidusprojektiga, mille eesmärgiks oli julgustada noori oma peamist kodanikuõigust (ja ka kohustust) rohkem tõsiselt võtma. Teine eesmärk oli saata ühiskonnale sõnum, et noored, hoolimata valimisealisusest, on riigi kodanikud ning poliitikategijad peaks rohkem huvi tundma ka noortele oluliste teemade vastu. On ju teada, et erakonnad pööravad tähelepanu pensionäridele, noortele peredele, ettevõtjatele jne, aga noortest räägitakse harva. Politoloog Tõnis Saarts on öelnud, et erakonnad ei näe isegi üliõpilasi sihtgrupina, rääkimata noortest laiemalt. Tõnis Saartsi arvamust sellel teemal saab vaadata: ENLi videoaknas. Positiivne oli projekti puhul see, et Tartus, kus projekt toimus oma algse stsenaariumi järgi kasutas varivalimisvõimalust 42 % noortest. See on väga arvestatav tulemus, eriti esmakordselt läbiviidud projekti kohta.

Kellel huvi, saab telereportaaže varivalimistest vaadata TV3 vahendusel näiteks TV3-s (kliki lingil) või ETV vahendusel Terevisioonis.

2011. aastal plaanime varivalimised viia üle-eestiliseks. Käesoleval aastal jätkame koolitus-programmidega, tähistame kindlasti 12.augustil rahvusvahelist noortepäeva (noortepaev.com) ning püüame jätkuvalt otsustajateni viia sõnumit, et aktiivsed noored peavad saama otsustajate jaoks dialoogi partneriks, mitte ainuüksi tarbijaks, kelle eest langetatakse otsuseid ja kelle arvamust ei küsita. 2009. aasta noortepäeva teema oli "Aktivist töötuks ei jää!" ja väljakutseks oli konkureerida Eesti-Brasiilia jalgpallimatšiga, mis toimus samal päeval. Õnneks tekkis konkurentsi asemel koostöö ja noortepäev kolis lausa Sportland Arenale A.Le Coq Arena kõrvale.

Jaanuari kuu MTÜde jaoks on ikka veidi hapukurgi hooaeg olnud - ootame vastuseid rahastajatelt. Enne, kui rahastus kindel ei ole, ei saa ka midagi lubada. Plaane on aga mitmeid ning kellel huvi, saab end meie tegemistega kursis hoida www.enl.ee. 

Teie töö hõlmab ka noorsootööd üleüldiselt, kuidas hindad erinevate hoiakukujunduslike kampaaniate tulemuslikkust?
Tõepoolest, noorsootööst oleme läbi imbunud. Anname ju välja ka noorsootöö lehte Aken (näeb internetis: aken.enl.ee). 

Rääkides kampaaniatest, olen arvamusel, et kampaania üksinda tavaliselt ei mõju. Oluline on lisaks kampaaniatele teha ka sisulist tööd. Noorte jaoks on kõige tulemuslikum otsekontakt ja sõprade võrgustiku teel saadav info. Kontaktid määravad kõik! Noored on sotsiaalselt avatud, aga ühtlasi kasvanud üles infoühiskonnas, kus pidevalt üritatakse midagi müüa. Olen kindel, et manitsevad ja negatiivses mõttes padagoogilised kampaaniad on vähese tulemuslikkusega. Selleks, et üks või teine kampaania tõepoolest noore väärtusi või hoiakuid muudaks, on vaja rohkemat kui 2 kuud üle linna paigaldatud plakateid. Ettevõtjaid julgustan noorte liidritega (näiteks noorteorganisatsioonide juhid) rohkem sisulist koostööd tegema, sest seda hindavad noored rohkem kui "Yo-yo, dude, osta meie staffi, siis oled IN!" reklaami. Siinkohal on ettevõtjatel veel palju õppida.

Kas suunate noori ka erinevate ettevõtlusnormide poole, kuidas leida tee ettevõtluse juurde, osaleda konkursitel?
Meie eesmärk on suunata noori mitmekülgse arengu poole - olgu selleks siis avalik sektor, MTÜd, vabatahtlik töö, mitteformaalse hariduse poolt pakutav või ka ettevõtlus. Ajujahti oleme alati promonud, ka õpilasfirmasid jne. Edastame palju infot konkursite kohta, aga MTÜna on kohati meie arusaam edust võib-olla teistsugune. Meie kapital ei ole tingimata raha ning kasum ei kajastu pangaarvetel. Eesti on juba kõrvetada saanud "palju pappi kähku kätte" hoiakuga. Kõik ei pea olema firmajuhid (nagu see oli 90ndatel), küll aga peaks iga inimene nägema maailmas mitmeid eri tasandeid. On selge, et aktiivne kodanikkond, haritud rahvas ja hooliv ühiskond toob kasu nii tööandjale kui töövõtjale. Näeme ettevõtlust laiemalt - MTÜ asutamine, projektide korraldamine ja neist tegevustest tulev sotsiaalne kapital. Aga mitte ainult - Eestisse on minu arvates vaja hoolivat ettevõtlust ja juhtimist. Paljud ENLiga seotud inimesed on noored ettevõtjad, aga ühtlasi aktiivsed ka MTÜ-de maastikul. Need inimesed ei aja reeglina taga positsiooni ja feimi, vaid teevad seda, mis neid inimesena arendab ja täiustab. 

Nõu saame anda peaagu kõiges noori puudutavas. Kui me ise konkreetselt seda ei jaga, teame suunata parimate ekspertide juurde. ENLi juurest saab nõu aga näiteks:

- MTÜ asutamise, rahastamise, juhtimise kohta

- noortevaldkonna koolituste ja projektide kohta

- olemasolevate noorteorganisatsioonide kohta (soovitan leida oma ja liituda! :) www.enl.ee/liikmed 

- poliitika kohta (kuidas oma huvide eest seista, kuidas kohalike omavalitsustega suhelda, kodanikuõigused jne)

- lisaks pakuvad kõik meie töötajad vajadusel nõu oma ekspertiisi raames (avalikud suhted, finants, noortepoliitika, juhtimine, projektid, välissuhted jne)

Lisan lõigukese meie missioonist:

Julge unistada!

ENL usub, et iga tee saab alguse unistusest. Meie unistame tugevatest ja teovõimelistest noorteühendustest. Näeme palju tegusaid noori, kes mõjutavad ja muudavad ühiskonda paremuse suunas. Teame, et noortevaldkonda puudutavaid otsuseid ei tehta noorte eest, vaid nende osalusel. 

Soovime, et ükski noorte hea idee ei läheks raha-,huvi- ega oskuste puudusel kaduma. Tahame, et meie noorte hääl kõlaks kaugele üle Eesti piiri. 

Unistame, et unistamine ei saaks iialgi otsa!